tobe on olla kiivritu

Juba kolm aastat olen ma jauranud teemal, et tahaks seenele minna. Eelmine aasta oleks isegi läinud, aga Kardo arvas, et üheksa kuud rasedana ei ole väga mugav seenel käia. Ah, mida tema ka teab, nagu ta ise oleks kunagi olnud 9 kuud rase, eksole…

Aga nüüd seenele minemisest. Triin jagas FBis pilte enda suurtest seenekorvidest ja mul ei jäänud mitte midagi muud üle, kui ennast talle kaela määrida ja anuda teda, et ta mulle ka näitaks, kus see imeline koht on, kust seeni saab. Inimene halastas ja võtabki mu kaasa! Ainuke asi on selles, et me peame sõitma 8 km Kohilast, et sinna seeneparadiisi saada.

8 km on lebo, ma olen oma rattaga rohkemgi sõitnud (haha, umbes 10 ikka!) aga mind paneb ainult see muretsema, et mul ei ole kiivrit. Jah, ma saan aru, et enamik inimesi sõidavadki ilma, aga enamik inimesi on ka idioodid, seega ei taha ma neilt eeskuju võtta, ega ka ise tobedat eeskuju enda. Ok, homme sõidame me kuskil metsa vahel, aga siiski. Kiivrit on vaja!

Eelmine kord kui ma rattast ja turvavarustusest rääkisin, siis näitas mulle üks kommentaator lehekülge, kus peidavad ennast maailma ilusaimad kiivrid! Selleks on Electrabike lehekülg.

kiivrid

                                                             1,2,3,4

Milline kiiver teil on? Või olete ka need “issand, kiiver ajab mu soengu sassi!” tüüpi inimesed? Muidugi neile, kes arvavad siiski, et kiivrid on koledad, aga päris ära surra ei tahaks, siis näete, siin artiklis tutvustatakse uut sorti kiivrit, mis isegi ei näe välja nagu kiiver.

postbanner