lahe laadaleid

Nagu öeldud, siis ma laadal hullunult ostsin Marile asju kokku. Enamik sellest oli tarbetu pudi-padi. Noh, selline plastikkonn, kes ise vees ujub ja kummipall, mis vilgub ja muu selline tarbetu kraam. Küll aga jäin ma VÄGA rahule kahe ostuga Cotton.ee telgikesest. Kahjuks on neil põhimõtteliselt olematu koduleht ja ka Faceboogi lehelt ei leia palju infot (no näiteks hindu jne), aga nagu näha, siis laatadel on nad olemas ja kodukal on kirjas ka, kust nende ilusaid asju leida võiks.

Mari sai kahe asja võrra rikkamaks. Kuna need venivad mega hästi, siis ma usun, et seesama kleit võin kunagi olla moekas peplum pluus ja pikkade varrukatega kleidist saab ühel päeval tuunika.

tuunika

Kuna mu väike rokanokk oli juba selle suutnud toitu täis ajada ja ühtlasi ei püsinud ühte sekundit ka paigal, siis panin ma kodukalt kõrvale pildi, milline see siis tegelikult välja näeb. Maril on veel varrukad natukene üles keeratud.

sinineÜhesõnaga, tahtsin teile lihtsalt teada anda. Nii toredad hõlstid, Aleksei Turovski joonistused, Eestis tehtud orgaanilisest puuvillast laste riided. Oeh, minu meelest imeilusad ja täitsa oma hinda väärt. Pikkade varrukatega oli 12 ja lühikeste varrukatega 8 eurot.

postbanner

ilus nädalavahetus

Mul pole absoluutselt olnud aega blogida. Esiteks selle pärast, et mul on käed-jalad tegemisi täis olnud ja teiseks selle pärast, et kogu oma vaba aja sisustasin ma esiti ultra vihane olemisega (sest ma olen hormonaalne naisterahvas, nagu ikka aeg-ajalt juhtub) ja siis mõtlesin ümber ja ostsustasin hoopis normaalne inimene olla ja veeta perekeskis aega. Aga nüüd kõigest järjestikku. Pilte ei teinud ma see nädalavahetus kohe mitte üldse, niiet kujutage neid endale ette.

Reedel tuli mulle külla mõnus blogilugeja Liis, kes kahjuks ei saanud eriti kaua külas olla (või hakkas mind vihkama, mõtles mingi vabanduse välja ja põgenes). Ma loodan, et ta tuleb jälle, sest Marile meeldisid ta poisid väga ja mulle Liis ka. (Ma ei tea miks ma alati kõlan nagu viimane lesbar?).

Kardo naases töölt koju uhiuue Renault Capturiga, millest ma teen kindlasti eraldi postituse ja mina ostsin Marile uue turvatooli, millest ma teen ka kindlasti eraldi postituse (peamiselt seetõttu, et ma arvan, et ma tegin drastilise vea ja tahan midagi sootuks muud!). Panime tooli autosse ja sõitsime külla, kus sai imelist ja mega tsillist pastat.

Reedel muutusin ma väikeseks bitchiks (aka eit, kellel on just päevad hakkanud) ja otsustasin hüsteeriasse minna, kuna Kardo ei tahtnud mind kirbukale viia. Asi on lihtsalt selles, et kuigi me saime testimiseks nädalavahetuseks auto, EI MEELDI Kardole autot juhtida. No lihtsalt ei meeldi. Mina aga tahtsin just laupäeval maailma kõik kirbukad ja kaltsukad läbi käia, seega ma ei suutnud usukuda, et Kardo mulle nõndaviisi teeb.

Loomulikult jäime me kõik tsiviliseerituks ja ei langenud üldse oma taidluse käigus ekstreemsustesse.

Ma: Ei no nüüd ei ole muud võimalust, kui me lähme lahku, ma otsin uue mehe, kes HEA MEELEGA viib mind kirbukatesse. Siis me kolime Mariga selle uue mehe juurde, ta hakkab teda issiks kutsuma ja sa isegi ei tea, kus me elame. 18 aasta pärast räägin ma Marile, et sa ikkagi tegelikult ei hukkunudki puid langetades, vaid ma lihtsalt pidin selle otsuse meie pere pärast tegema, sest MIS MEES EI VII OMA NAIST KIRBUKALE, AH?!?!?!?!? Ma usun, et Mari mõistab mind!”

Kardo: ….

Ühesõnaga, lõpuks lahenes see probleem nii, et Meelis ja Leen olid mu kirbuka ja kaltsukakaaslased ja nõnda käisime me ära Kirpari kirbukas, Magda kaltsukas, Haabersti kirbukal, Paavli kaltsukas ja mingis laopoes. Ei maksa vist isegi mainida, et kõikjalt skoorisin ma igasugust kraami – enamasti Marile. Kui ma mõni hetk viitsin, siis teen sellest kah postituse, et mis ma kõike kokku skoorisin.

paavlis

Kodus õnnelikult tagasi, sündis plaan minna Maardu laadale, kus me ka eelmisel aastal käisime. Seekord ei ostnud ma endale eriti miskit, ainult ühed kõrvakad, aga Mari sai jälle iga leti juures endale midagi. No ma ei saa midagi parata, et Marile on nii tore asju osta, sest ta on nii…väike ja mõnus. Aaa, ja laadal üks lugeja tervitas mind ja mul oli jälle see tunne, et OMG, need inimesed päriselt eksisteerivad ka, kes mu blogi loevad! Nagu…päris maailmas ja nii.

Õhtu lõppes grilli, õllede ja tsilliga Kardo vanema venna juures, kus Mari sai terve õhtu veeta oma vanavanaema ja vanavanaisaga, kes said temaga imeliselt hakkama. Muuseas, sellest ma isegi tegin vist pilti!

rauliga

Täna hommikul ärgates oli meil kindel plaan saada Milvile uued traksid jalga. Ma nimelt tegin Bosse.ee’st maailma suurima tellimuse (haha, veelkord pean mainima, et SELLEST KA, teen ma kunagi pikema postituse) ja seal olid ka Milvile uued traksid. Mina ei tea, kas Milvil on mingi väga ebastandartne keha, või MIKS me neid trakse talle jalga ei saa, aga kui me olime 20 minutit siga ruigatanud(?), siis otsustasime ilma rihmata jalutama minna. Hakkasime vankrit haarama, kui selgus, et keegi sindrinahk on selle TÄIS KUSNUD! Ma siiski Lea, Kardo ja Milvi välistan, seega pidi see olema keegi kassiraibedest. Loomulikult just siis, kui ma olin Reenale üleolevalt seletanud, et kammoon, kõik kassid ei käi vankrites kusel, eksole.

Mis muud, kui Mari kukile ja minekut. Seiklesime tiigini ja siis ühe mänguväljakuni, kus Milvi sai tuhnida, Mari esimest korda elus liivakastis mängida ja liumäest alla lasta ja siis selle kiiguga kiikuda, kus on nagu palk ja siis inimesed istuvad mõlemal pool…Krt, ma ei tea, mis selle nimi on. Lõpuks istusime kõik samblal ja vedelesime, üks Milvit sügades ja teine Mari patsutades. Mõnus oli.

Siis koristasime kodu ära ja nüüd lähen ma poodi juuksevärvi ostma, sest ÜLLA-ÜLLA (haha, see nii hea väljend) ka oma juustest pean ma ühe pikema postituse veelkord tegema. Aga enne vaatan ma veel ühe osa Girlsi, sest see on nii hea sari.

Sorri tänase “omg, täna tegin seda, teist ja kolmandat” random postituse eest. Mulle lihtsalt tundub, et mu elu on NII PALJU huvitavam, kui ma seda teiega jagada saan… :D

Feel free mulle enda nädalavahetuse tipphetkedest kirjutada!