ühtlasi PAKUN tööd

TÖÖPAKKUMINE:

Otsin usinat inimest, kes hakkaks tegelema blogi www.mallukas.com blogi turundusega ja imagoloogiaga. Hästi sobiks näiteks mõni turundusõpilane, kellel on soovi aretada brändi ja tegeleda koostööpartnerite otsimise ja reklaami müümisega blogisse. Palk on kokkuleppel ja läbirääkimiste küsimus, kuid ütlen ära, et hea töö saab ausa palga (protsendiga minu enda tulust loomulikult kah!)

Töö boonused on see, et inimene saab omast kodust tööd teha, olla ühe awesome brändi arenemisel tegus, arendada oma turndusoskusi ja koosolekud koosnevad lobisemisest ja veini joomisest.

CV ei ole oluline, saada parem mulle oma motivatsioonikiri ja põhjus, miks peaksin just sind palkama aadressile [email protected]

Ootan töötajalt:

Head huumorimeelt

Viitsimist tööga tegeleda

Mitte liiga tõsist ellusuhtumist

Head müügitööd

Jagamine  Facebookis teretulnud!

(Olen mina ikka naljanina, ühel hetkel otsin, teisel hetkel pakun tööd :D)

 

postbanner

EI TOHI!

Mul on tunne, et mu elu on saanud üheks suureks “ei tohi!” maaks. Muud seletust ma sellele ei leia, et ma muudkui jooksen mööda elamist ja “EI TOHI!” röögin. Näiteks paar tundi tagasi üritasin ma valgetest kassikarvadest oma kaunist sinist diivanit puhastada, kui ühel hetkel avastasin ma, et Mari käputab kiirel “sammul” juba trepist üles ja samal ajal kisub Milvi prügikastist sodi välja.

“EI TOHI trepile minna,” ütlesin ma Marile teda trepilt alla tõstes ja ennast vihates, et ma alles eile need turvaväravad ära tellisin. Siis jooksin laps kaelas prügikasti juurde, kus ei nosinud mitte ainult Milvi, vaid ka Roosi. “EI TOHI prügikastis sobrada!” käratasin ma loomadele ja hakkasin prügikasti sisu kokku koristama. Sekundiga oli Mari jälle trepil ja sekundiga loomad prügikasti kallal tagasi…

(Et ma praegu saaks seda postitust edasi kirjutada, pidin ma võtma kausitäie tammetõrusid ja need Milvile ette panema, et ta lõpetaks absoluutselt igas kotis sobramise, mida ta siin maja peal näeb.)

“Ei tohi kassisitta suhu toppida!”

“Ei tohi enda sitta mööda põrandat laiali loopida!”

“EI TOHI notsule näppe silmi, ninna, perse toppida!”

“Ei tohi potililli välja kraapida!”

“Ei tohi emme juukseid ükshaaval peast välja kiskuda!”

Oh appi…

Ühtlasi on tekkinud Maril komme kõik asjad tagaselga maha visata. Absoluutselt KÕIK asjad, mis on laual/riiulil/mänguasjakastis tuleb kohemaid suure kaarega maha visata. Ise on nii asjaliku näoga nagu sorteeriks ja loendaks asju.

Ja iga kord, kui ma EI TOHI ütlen, hakkab Mari naerma ja jätkab oma tegevust. Täna Milvi üritas mind “ei tohi” peale hammustada. Ega ma alla jäänud, üritasin vastu, siis rahunes maha. Kuigi hammustada EI TOHI!

Ma vist juba aiman ette, mis Mari esimesed sõnad olema saavad. Millal nad ükskord aru saavad, mida neile räägitakse?