mõistus pole oma teha

Käisin mina ükskord trennis. Kui aus olla, siis see oli täitsa esimene trenn, kus ma käisin. Panin mina siis oma asjad kappi, keerasin kapiukse lukku, panin tabaluku ette ja läksin trenni.

Mõne aja pärast tulin mina trennist tagasi, keeran kapiukse lahti ja see on TÜHI!

Esimese asjana mõtlesin ma kohe, et mind on päise päeva ajal röövitud. Seisin seal jupp aega nõutult ja vahtisin tühja kappi.

Natukese aja pärast sain aru, et olin oma riided ja asjad kõrvalkappi pannud, selle lihtsalt lukustamata jätnud ja miskipärast tühja kapi lukku keeranud.

                                                                    ***

Kord Austraalias, umbes teisel päeval Sydneys, otsustasin ma enda pesu pesta. Olgu öeldud, et ma polnud mitte kunagi enne pesu pesnud 19-aasta vanuselt, aga noh, selline on elu.

Seal pesuruumis olid pesumasinad ühes virnas ja kuivatid teises. Selge. Panin riided kuivatisse, raha pesumasinasse, pulbri kuivatisse ja lahkusin. Tunni pärast olin üllatunud, et miks mu riided pesumasinas kuivad ja mustad on…

                                                                    ****

Pidin sõbra juurde minema. Kuna mul kotti ei olnud ja jopel suured taskud, panin ma mõlemasse taskusse kaks väikest pudelit siidrit. Noh, talle kaks ja mulle kaks. Seisin siis õue maja ette nagu uhke männiku joodik ja ootasin sõpra, kes pidi mulle autoga järele tulema.

Ühel hetkel sõitiski ette auto, pööras ringi ja sõitis meie majast natuke edasi. Mõtlesin, et noh, ta ei tahtnud keset teed seisma jääda ja hakkasin auto poole kõndima. Kui juht autost välja tuli, hüüdsin ma kaugelt: “Viis juuro, või kjui pjalju pjakute?!”.

Ei tasu vist mainimist, et see EI olnud mu sõber.

postbanner

sharing is caring

Kui mõned veel märganud pole, siis minu paremal pool on üks nupuke “toeta minu tegemisi“. See on seal paar päevakest olnud, aga ma pole sellest juttu teind, sest mul polnud otseselt millegi jaoks “tuge” vaja ja mõtlesin, et küllap keegi seda ikka ise märkab. Oh mind rumalat, ei huvitanud see seal suurt kedagi ja niisama, ilma tungiva vajaduseta ma seda kuulutada ka vajalikuks ei pidanud.

Igatahes täna jäi mulle silma ühe tuttava kuulutus, kus ta müüb 220 euriga kaamerat. Krt, ma olen ammu kaamerat tahtnud, sest mu telefon ei tee ikkagi nii normaalseid pilte ja tahaks ka vahelduse mõttes siis neid natukene ilusamaid teha. Nii teile, kui endale. Ühtlasi oleks sellega palju mõnusam videosid teha!

Ma pakkusin tuttavale, et ma võiks teha sellise pool-pool diili, et maksaks nüüd pool ja pärast pool, et mitte siin kuu lõpus nälga jääda, aga tuleb välja, et tal homme selgub, kas üks teine õnnelik ostab selle ära või mitte.

Seega kampaania “kraabime Mallule puuduoleva raha kokku” algab nüüd. Kui keegi tunneb, et ta on mu blogi lugenud ja talle on meeldinud see mis ta loeb (mitte alati, mõnikord sobib ka :D) siis plz klikkige SIIA ja tehke oma panus. Olemas on lausa kõik pangalingid, et see teema teile võimalikult kerge oleks. 10% kogu tulust läheb iga kuu kuskile annetusteks, et te vähemalt saaksite tunda, et teete kellelegi teisele ka head :D

Pank küll sööb 3% endale, aga kui umbes paarsada inimest euri annavad, siis selle euri eest saate te selliseid videosid näha, et hoia ja keela!

Kellel on euri üle?

(Ja kui keegi kunagi vastu euri laenata tahab, siis teate mu meili :D)