Kes mu FBi jälgib, siis teab, et juba aprillikuus avan ma enda isikliku videoportaali. Seega vastuse teie küsimusele, et millal ometi saab suure M’i showd näha, peidab ennast siin – www.melu.tv!

Naljakas, kuidas üks asi viib teiseni ja see omakorda kolmandani ja… Ühesõnaga kõik hakkas sellest, et ma ei saanud teleseriaali rolli, otsustasin, et hakkan siis oma netisaadet tegema ja koos sellega sündis koos maailma kõige tuusamate inimestega mõte, et miks piirduda talkshow’ga, kui me võiks minna natukene kaugemale, ühendada oma jõud ja teha midagi MEGA ÄGEDAT!

Nii saabki olema. Midagi mega ägedat. Ma ei hakka siin üllatust rikkuma, aga minu videoportaalis saab olema absoluutselt kõike huvitavat, naljakat ja neid asju, mis meelt lahutavad. Ilu, tervis, nali nabani – kõike on. Ja kõik inimesed, kes selles projektis kaasa löövad on ka nii mõnusad, vabameelsed ja minu masti rahvas.

Täna näiteks oli väike koosolek. Arutasime seal asju, kui ühel hetkel M. ütles: “Aga see on ju meie ma, me võime teha absoluutselt seda, mida me ise tahame!”. Ja nii ongi. Ei mingeid kooskõlastamisi “ülemusega” ja mingi jura tegemist, mida me teha ei taha. Teeme kõik lihtsalt seda, mis põnev tundub ja lahe on. Kõike, mis meeldib! Ja viimase aja suurim meeldimine on logonäidis, mis ma Kukupesalt sain – idekas!

Ainuke asi on see, et häid mõtteid on nii palju, et läheb natsa keeruliseks. Kõiki asju tahaks teha ja aega nende tegemiseks röövin oma unetundidest. Kes see ütles, et oma asja ajamine lihtne olema peakski. Palgatööl on lihtne – istud oma töötunnid kuskil ära, viskad sussid varna ja oledki ainult oma pere ja hobide päralt. Hetkel seda kirjutades on kell aga pool kolm öösel, sest päevast jääb alati väheks.

Täna pidi mul olema pildistamisevaba päevake, seega kujutasin ma endale ette, kuidas ma puhkan. Puhkamise all mõtlesin ma mõned tootepildid ära teha, ahju värvida, lauda värvida, vannitoakappi koristada ja Lende riideid sorteerida. Tegelikkuses ärkasin ma hommikul üles, jõudsin vaevu kohvi juua, kui Melu TV tiim kohale sadas ja me usinalt koosolekut pidama hakkasime. Mõne aja pärast ühines meiega herrati Orgu, kes muuseas mulle telekast mega tõsine inimene on tundunud ja tegelikult on täpselt sama huumoriga nagu ma ise, great! Siis ilmnes siia Kerli, kes aitas mul klippe filmida, tegime paar vajalikku pilti, arutasime natsa elu ja siis ma taipasin, et oh jeerum, varsti on Mari kodus, tuleb süüa teha. Enne panin pesu pesema.

Muuseas, samal ajal käis kardo vahepeal poes, tõi parketti ja kohe hakati seda ka maha panema, seega stuudiotoas on nüüd uus ja ilus valge põrand! Liiste pole…

Mari kodus, talle süüa. Tegin Lendele ka paar ampsu bataati, sõi küll kenasti, aga õhtul nuttis nii haledalt ja punnitas, et mina enam ei julge talle süüa anda, äkki oli ikka liiga vara? Siis Lents magama, blogipost üles, teine laar pesu pesema, esimene kuivama, videoklipp Melu TV’st üles, vastasin mitmele Lastekarbiga seotud meilidele. Lisaks pean ma veel mõtlema, et kuna ma tahan aprillis teha spets karbi rasedale emale/vastsündinud beebile, et mis seal sees olema veel peaks? On juba palju väga vajalikke ja lahedaid asju, aga no mida rohkem, seda uhkem (ootan teie ideesid ka!).

Lende tahtis ainult süles magada, seega Lende Kardole, ise hakkasin Mariga mängima. “Pesime hambaid” – kes mu Instat jälgib see teab. Noh, kiletasin hammaste pildi ära ja siis joonistame sinnna peale vildikaga baktereid ja “peseme” kuiva hambaharjaga pildi jälle puhtaks, Marile täiega meeldib. Siis vaatasime numbrikaarte ja tähekaarte ja viimase aja hitti – ühte mänguasjakataloogi, mis mulle mingi firma saatis. Kui Mari vaid teaks, et mulle ulatati see sõnadega, et kui sa midagi sealt soovid, anna teada :D Mulle tundub, et tal on piisavalt rõõmu selle lappamisestki. Lisaks hüppasin ma Mariga jupp aega diivanil. Tema hüppab iga päev ja see tundub nii tore, otsustasin ka ära proovida. Oli suht tore jah, Marile meeldis see muidugi eriti, et ma temaga koos hüppasin, mitte ei irisenud, et mis sa siin keksid.

Igatahes vigurdasime me siin pere seltsis, kuni Kardo Mari magama viis ja mina Lentsu ööunne suigutasin. Ja alles siis hakkas “tööaeg” pihta. 49st vastamata meilist on praegu vastamata vaid seitse ja seda seetõttu, et a)ma ei tea, mida vastata, b)ma pole jõudnud veel seda asja ära teha, mida mult tahetakse ja ma jätan kirja unread’iks, et ma selle tegemist sootuks ära ei unustaks. Igatahes ma sain TÄIEGA paljudele vastatud, neli kohtumist kokku lepitud ja üldse usin olin meilinduse maailmas. Lõpuks! Mind nii häirib, kui mul jube palju lugemata kirju on. See rõhub mind. Aga nüüd on juba tunduvalt parem!

Kui meilindused tehtud said, siis võtsin pintsli kätte ja värvisin ära oma söögilaua, mille üks vend megalt ära retsinud oli. Küll sinna sadat värvi sööki peale ajanud, guaššidega üle paberi sirgeldanud ja lõpuks veel isegi värvi maha nokkinud. Kui laud värvitud sai, tundsin ma tungi edasi värvida, seega asusin ahju kallale. Meil uus ahi jaanuarist saadik sees, aga vot ära polnud keegi seda viitsinud värvida kuni tänase päevani. Nüüd on esimene kiht peal.

Üldse on mul tunne, et siin majas saavad asjad tehtud kui ma need ise ära teen, palkan kellegi neid tegema, näägutan 987363 aastat, et Kardo seda teeks. See viimane on mulle kõige ebameeldivam, seega kasutangi enamasti esimest või teist varianti. Ok, ok – teen liiga. Mõnikord teeb Kardo ise ka midagi. Täna pani ühe korra pesu kuivama :D!

Ja nüüd panin ma viimase laari pesu pesema, tegin veel ära mõned fotod blogi jaoks, kirjutan seda postitust ja mõtlen, et kas ma nüüd töötlen need pildid ära ka ja ootan, kuni see viimane laar pesu valmis saab, et see kuivama panna ja siis täitsa viimane hunnik pesu ka ööseks pessu panna, või lõpetan keset ööd selle lolli mängimise ja lähen magama.

Homme on Maril lasteaiavaba päev, lähme teraapiasse ja peame ajama hakkama neid asju, et uuesti rajaleidjasse aeg panna, sest meil oleks vaja suunamist tasandusrühma (arendusrühma asemel, mis tal juba olemas on). Siis on lootust, et Mari saab sügiseks meie maja kõrvale uude lasteaeda ka. Issand, ma ei taha mõeldagi, kuidas selle uue kohaga harjumine olema hakkab… Aga no, eks näis! Nii kaua käib Mari usinalt oma teraapiates endiselt edasi ja mul on hea meel näha, et teraapiad+lasteaed+aeg+pidev korrutamine ja leelotamine on hakanud vilja kandma ja mu präänik räägib iga päevaga aina enam. NIII LAHE!

Nagu näha ma ei taipa kohe üldse magama minna…

Issand, ma pole nii ammu sellist lobapostitust kirjutanud, las ta siis vahelduseks ollagi selline. Segane ja kaootiline. Nagu mu elu :D

Ma tahaks trennis käia ja lube teha, aga nii kaua kuni neid asju ei saa teha vahemikus 3-7 öösel, siis pole mul vist selleks aega :D

Jaga: