Ma tahtsin juba eile hommikul blogida, aga no mitte ei olnud aega. Kohe ärgates oli mul selline närv sees, et kartsin jalapealt ära minestada. Naistejuttude grupis täitsa “sobival” ajal hakati lahkama järkordset blogipostitust, mille sisu ja kommentaarid hetkeks seest sööma hakkasid. Kuidagi nagu eriti vastik on lugeda ilkumist ja sinu tegemiste üle naermist inimese poolt, keda kunagi sõbraks peetud. Triinugi küsis, et jumala eest, sinust räägitakse kogu aeg igasuguseid asju, et miks see ühe inimese arvamus sulle nii korda läheb, või miks sa lased ennast sellest kõigutada. Ja siis ma mõtlesingi, et jeesus küll – ma sõidan praegu käte värisedes meediale oma portaali tutvustama. Ja ma kardan! Oi jeerum, kuidas ma kartsin! Aga mis on kõige halvem, mis juhtuda saab?  Miks ma lasen ennast sellel mõjutada? Ma peaks pigem küsima, et miks keegi teine tunneb vajadust mind pidevalt mõjutada ja halvustada, minu üle ilkuda ja mu tegemisi õõnestada. Laias laastus, ei tohiks see ju ollagi minu probleem, sest mis minuga ikka nüüd portaali avades juhtuda saaks?

Et kõik arvavadki nüüd, et ma olen hirmus labane? Heh, seda arvatakse nagunii ammu ja kes seda arvavad, eeldatavasti nagunii minu portaali ka asja ei tee. Noh, kui siis ainult selle jaoks, et üleolevalt öelda, et ikkagi oligi täpselt nii labane ja mõttetu, kui ta arvas. Seda nagunii keegi ei teeks, kes mu sõber oleks, seega ei tohiks see mind ka puudutada, eksole.

Ma istusin taksos, hingasin mitu korda sügavalt sisse ja välja ja mõtlesin – fuck it! Ma olen tegelikult kõva naine, ma võtan ennast kokku, ma teen selle ära, ma tunnen ennast vabalt ja ma TEAN, et me teeme tiimiga seda asja südamest, lustiga ja naljaga. Kellele või millele ma veel peaksin veel muljet avaldama? Melu.tv on mõeldud toreda meelelahutusena, minu eesmärk ei ole teha mingeid “koit toome käis trussikuid ostmas!” klikinuppe. Ma tahan teha oma asju, ma tahan seda teha toredate inimestega ja kui see meile lõpuks ka sissetuleku toob, siis on see kokku ju lihtsalt suurepärane!

Ma ei saa kunagi olema, nagu keegi teine. Ma ei saa iial käima kuskil kunstinäitustel ja arutama maalide üle või diskusseerima tuntud heliloojate teoste üle. Ma ei hakka tegema jutusaadet poliitikast ja ma ei hakka minikleidis ilmatüdrukuks. Ma ei hakka uueks võsapetsiks või Tuuli Roosmaaks või Anu Saagimiks. Ma olen ikkagi see sama Mallu ja ma kavatsen selleks jääda ja teha seda nii hästi, et 30 aasta pärast küsitakse kuskil intervjuus kellegi teise noorukese neiu käest, et kas sa kavatsed olla uus Mallukas! So what, et ma ei ole mingisugune mega kultuurivend, kas meil neid vähe on või? Jah, ma võiksin ka teeselda, et ma olen keegi teine ja ma võiksin pähe õppida pika poliitilise teksti ja olla alati hästi vaoshoitud ja korralik, aga see olekski vaid see – teesklus. Miks ma siis ei või olla mina ise, teha oma asja ja seda kõike ilma teeskluseta?

Teate kui naljakas on tegelikult see, kui sulle üritatakse selgeks teha, et kes sa tegelikult oled või olema peaks. “Sa olid vanasti nii normaalne! Sul oleks potensiaali palju rohkemaks! Sa oled nii ära tõusnud! USU OMETI MIND! MINA TEAN SU ELU, MINA TEAN SIND PAREMINI KUI SA ISE!” Niimoodi välja kirjutades on endal ka arusaamatu, miks ma seda siis hinge olen võtnud. Aga tõstan käed üles ja ütlen, et jah, olen võtnud ja teeb haiget ja haavab küll natsa. Aga see ju ongi tegelikult sellise narrimise eesmärk ja seega võivad kõik asjaosalised teineteisele õlale patsutada ja teineteist tunnustada. Saite hakkama! Mallukas saigi haiget ja tundis ennast vähe alamana kui siin kõrgelt haritud kultuuri armastav rahvas, jehhhuu!

Aga teate, mis sellele järgnes? Ma sain haiget, valasin paar pisarat, ronisin nagu väike laps Kardo sülle ja hälisesin midagi stiilis: “Appi, ma olen nii labane ja ma ei jõua elus kuskile ja mul polegi raudselt ühtegi tõelist sõpra ja lõppkokkuvõttes olen ma veel paks kaaa-aaa-aaa!”. Seejärel läksin pessu, sõitsin meiki ja juuksurisse, hingasin taksos mitu korda sisse-välja, ütlesin endale, et VÕTA ENNAST KOKKU NAINE, SA OLED AWESOME! ja sõitsin linna, kus tutvustasin neljale meediakanalile limusiiniga mööda linna sõites omaenda uut portaali. Ja see kõik oligi täpselt nii mõnus nagu ma arvasin.

Ma ei teagi nüüd… tee ise paremini või ole vait, eksole! :D

Foto: Alar Truu

Kes vähegi meediaga kursis on, siis tavaliselt on need pressiüritused pikad, igavad ja venivad. Seega võtsime iga väljaandega 30 minutit, rääkisime kõik, mis rääkida vaja oli, andsin mõned intekad, Richard tegi mega ägedat võlukunsti, lõime pokaale kokku ja saime kõik tehtud, mis vaja oli. Ei ole siin vaja kellegi aega raisata, eksole!

Kui me kella kuue paiku Kopli restos maandusime, oli mul totaalne pingelangus ja mulle tuli konkreetselt unigi peale. Lihtsalt selline tunne oli, et huuuuh, lõpuks on see päev läbi ja tahaks ainult teki alla pugeda ja magama heita, et ma ei peaks lugema kuskilt mitte ühtegi kommentaari ja vaatama ühestki uudisest enda morta :D Tegelikult seda “lõbu” mul ei olnud, sest Kopli restorani olid ka tulnud mu sõbrakesed ja kogu Melu.tv tiim ja seega tähistasime me väikse grupiga meie portaali sünnipäeva.

Ja nüüd ma teen seda, mida kõik tuntud räpparid teevad, kui nad Grammy saavad (ok, ma tegelikult ei tea mis need muusikaauhinnad on, on grammyd v?)

Ma tahan tänada Margust, et ta jaanuris oma pulmaaastapäeva tähistades rääkis mulle ideest, et võiks mingi videoportaali teha, mida tema filmida/montida saaks. Ma tahan  tänada Kertut, kellel on ülipalju häid ideid. Ma tahan tänada Tuulikit, sest ta on maailma kõige suurem sebija, korraldaja ja just see inimene, kes alati paneb kõik toimima. Ma tahan kindlasti tänada ka Fotoraadi tiimi, sest te olete lihtsalt mega lahedad ja mulle alati toeks olnud mu kõikide projektidega. Ma tahan tänada Maigreti, kes oli kohe nõus Meluga kaasa lööma ja muidugi selle eest ka, et ta niisama mu aulist seltskonda talub. Ma tahan tänada Ursulat, kes ennast limusiinis päris magama ei napsutanud shampast, tänks, et karkki alla jäi! Kindlasti lähevad mu tänusõnad mustkunstnik Richardile, kes meile hilisööni trikke tegi ja iga jumala kord olid kõik inimesed lihtsalt ahhetamas, et no KUIDAS see võimalik on? Ma tahan tänada Erik Orgut, et ta meie projektiga liitus ja et ta on täpselt selline inimene, kellega kell kaks öösel mu diivanil Richardi mustkunsti vaadates arutada, et tea, kas peksuga me saaksime ta saladused teada või mitte (vihjeks, ei saanud… sest me ei proovinud). Ma pean ka tänama Merlet, kes mu ülemusena Naistelehes mind aastaid välja kannatas ja lõpuks nüüd meile Melusse ka end appi pakkus, kuigi see tähendab ju minu veelgi rohkem välja kannatamist! Kindel laks, et tänamist vajab ka Martti, ilma kelleta ei oleks meil Melu.tv lehekülge üldse olemaski – great job, man! Aitäh Sarita, et sa mu juuksed selleks päevaks (ja muudel päevaldel) ilusaks tegid! Ja Kardokene, armsakene – aitäh, et sa käisid Mariga ujumas ja batuudikeskuses, kuni meil olid võttepäevad. Aitäh, et sa kussutasid Lendet, kuni me koosolekuid pidasime. Aitäh, et sa toetad mind kõiges, mida ma teen! Aitäh sõbrad, eriti Triinu, kelle julgustavate sõnadega oleksin ma eile vist suurest pingest takso tagaistme täis oksendanud. Aitäh mu blogi lugejatele, sest teie kiitus ja tunnustus soojendab mu südant, sest te olete ikka päris armsad mul! Ja muidugi suured tänud kõikidele, kes on üritanud mulle sisendada, et ma ei saa hakkama. Sest just teile ma mõtlen, kui ma saan ;)

Pilt: Alar Truu, imeilus kleit, mida Orgu eile laudlinaks kutsus, on Reservedist. 

Seega – melu.tv on täiesti ametlikult sündinud ja varsti-varsti hakkame filmima ka uusi episoode. Seega olge siis ikka lainel ja kui teil on ägedaid ideid, et mida melu.tv teha võiks, siis andke mulle teada, sest noh, me võime ju kõike teha! Praegu on Melu.tv kanalil võimalik näha nelja saadet:

MEES VASTAB (VAATA SIIT)  – kus igas osas vastavad erinevad mehed erinevatele küsimustele, mis naised neile saatnud on! Väga humoorikas värk!

KAALUTA OLEK (VAATA SIIT) – on saade, kus me Orguga nalja ja trenni teeme. Mina rohkem nalja, tema rohkem trenni :D

MAIGRETI ILUNURK (VAATA SIIT) – kus Maigrit õpetab naistele ilunippe ja trikke!

Ja muidugi suure M’i Show, mida sa saad vaadata SIIT!

Meil juba uute ideede lainel ka, seega varsti hakkab seal veel igasuguseid muid asju ka nägema, aga kuna need neli valmisid essana, siis just neid saate nii kaua nautida. Juba uuel nädalal tuleb lehele “uut verd” :D! Kui sa tahad ka Melu.tvga kaasa lüüa, siis anna mulle teada! Oled osav videos? Tahad monteerida? Tahad olla saadete valmimise juures? Tahad saates kaasa lüüa külalisena? Kirjuta meile info@melu.tv!

Ahjaa, meedias oleme me nagu ju ka:

Vaata SIIT õhtulehe videot, kus ma Melu.tv’st räägin.

Vaata SIIT videot Delfile!

Vaata SIIT artiklit Pärnu Postimehes!

Ja täna õhtul on ka võimalik meie avamisest juttu kuulata ja videot näha ka TV3 uudistes! Niiet olge lainel!

Huh, aga mul on nüüd täna veel palju tööd teha, nii et jah.. AITÄH ja laav juu!

Minge siis kiigake melu.tv’d ja andke teada – mis meeldis, mis ei meeldinud, mida võiks teisiti teha! Teie abi on väga hinnatud!

 

Jaga: