Käisin vahepeal jälle “kodus”. Kes veel ei tea, siis ma olen Pärnust pärit ja seal on ka kaks korterit, mis mu perekonnale kuuluvad. Ühes nendes olen ma üles kasvanud ja seekordsel visiidil käisin seal ka oma tädil külas. Ma olin nii šokeeritud, sest vanasti oli see tavaline nõukaaegne korter, aga seal on ikka nii vägev remont tehtud, et mu enda kodus pole ka nii ilus :D See selleks, sest ööbimiseks kasutasime me hoopis Rannahotelli, kes meid külla kutsus ja seal oli muidugi veelgi ilusam.

Meie saime oma minipuhkuseks kasutada toa, mis koosnes…kahest toast! Meie lootus oli see, et saame lapsed (või vähemalt Mari) eestuppa magama panna, aga tegelikkus oli see, et me magasime enamuse ajast kõik koos tagatoas, välja arvatud viimane öö, mil Kardo füüsiliselt ennast voodisse mahutada ei suutnud ja läks ise eestuppa magama.

Terve sviit oligi niimoodi ringikujuliselt ehitatud, et suurest toast sai magamistuppa, magamistoast vannituppa ja vannitoast esikusse. Marile meeldis, jooksis aina ringiratast. Lisaks oli meil suur terrass. Nii kahju, et külm oli, sest see oli lihtsalt imeline. Suvel tahaks sinna raudselt tagasi minna, sest noh, ma juba kujutan ette, kui mõnus oleks oma toa rõdul päevitada ja siis alla randa lipata, et vees sulistada.

Aknast paistis Pärnu rand. Mul on selle rannaga nii tugevad lapsepõlvemälestused ja kuigi ma muidu ei ole väga rannasõber, siis Pärnu rand on nagu midagi maagilist lapsepõlvest. Kuidas vanaisa mind seal ujuma õpetas, kuidas ma seal liivalosse ehitasin, kuidas ma emalt jätsiraha nurusin. Kunagi oli seal üks veeliumägi ka (mitte see elevant) ma ei tea, kas enam see toru alles on, aga see oli äge. Ma tahan kindlasti suvel Rannahotelli tagasi minna ja Marile ja Lentsule Pärnu randa tutvustada.

Üldse oli Rannahotell väga ilus, puhas, uus ja avar. Teenindajad olid kõik väga sõbralikud ja lastega hästi lahedad. Seal on isegi väike trepike leti kõrval, et laps saaks ka suure inimese kombel “asju ajada”, nii armas lüke minu meelest.

Hommikusöök oli mega rikkalik, mul oli natukene imelik seal pildistada inimeste ees, seega tegin paar kiiret klõpsu, aga oli kõike! Kalast-lihast-mimoosadeni välja! Mitte, et ma hommikuti vahuveini armastaks, aga romantikapuhkusel olles – miks mitte! Meie olime aga perega, ning lastega perekondasid oli seal ikka päris palju!

Lastega inimestele oli mõeldud ka väike mängutuba teisel korrusel, mis polnud kuigi suur, aga andis lapsele hea vahelduse toas passimisele. Seal sai liugu lasta, joonistada-värvida ja isegi paar lauamängu oli. Marile oli natukene igav, sest tema juba teadis, et linnas on huvitavamaid kohti (spaad ja batuudikeskused), aga väiksematele ideaalne koht, kes muud nõuda ei oska :D

Lentsul ja Maril oli seal hotellis küll õige magus uni. Pehmed voodid, siidised linad, suured tekid – mida veel elult tahta? Samas on ju hea teinekord midagi kodust kaisutada, kui uni peale tuleb!

SÖÖGID

Rannahotellis on ka restoran, kuhu me ei julgenud kahe lapsega teiste õhtusööki rikkuma minna ja no enda kogemus oleks ka nadi, kui peame kiiruga midagi sisse kühveldama, seega tellisime söögid tuppa ja need viisid keele alla, soovitan kõigil sama kasvatamatute kolmestega nagu meil, seda teenust kasutada :D Ei pea muretsema, et kaua ta süüa viitsib vms, saab rahus sööki nautida.

Mari lastesöök – nii hea!

Hõrk lõhe eelroaks

Väiksed leiva ja saia “pätsikesed”

Erinevad võid!

Koka tervitusamps

Üldiselt jäin ma puhkusega 100% rahule ja soovitan Rannahotelli kindlasti kõigile. Peredega inimestel on võimalik võtta suured ja mugavad toad, keegi ei vaata lastele viltu ja hommikusöögil on võimalik leida kindlasti midagi ka, mis lastele meeldib (näiteks Mari hitiks olid lihapallid).

Rannahotellis endas jälle veekeskust pole, aga 700 meetrit eemal on Terviseparadiis, kus Mari lausa kaks korda lustimas käis, seega pole just pikk maa rännata.

Samas ma kujutan ette, kui romantiline oleks seal mehega kahekesti merevaadet nautida ja klaasikese punast veini rüübata… Mmmm… Ma ei kujuta ette, millal meie Kardoga kuskile kahekesti lähme, aga kui kunagi see päev tuleb, siis lähme kindlasti Rannahotelli!

Aitüma Rannahotell, et kutsusite ja võõrustasite – näeme varsti jälle! On ehk ka keegi mu lugejatest seal käinud? Kui ei, siis minge! 

Jaga: